Ansbach

Barokne toredus ja Kesk-Frankoonia uhkus: Ansbach

Ansbach, kunagine Brandenburg-Ansbachi markkrahvide residents, mis asub kaunis kohas ajaloolisel Burgenstraßelvaimustab ajalooliste vaatamisväärsuste rohkusega, mida ühest väikelinnast vahest oodatagi ei oskaks. Frankenhöhe looduspargi lähedus on veel üks põhjus, miks Ansbachi vähemalt korragi külastada.

Sellised ehitusmälestised, nagu õukonna kantselei, Püha Johanneses ja Püha Gumbertuse kirik, residents ja uhke kasvuhoone lossiõues, annavad tunnistust pikast ajaloost. Seda, et Ansbach ei ela kaugeltki mitte ainult oma kuulsast minevikust, tõestab Ansbachi Skulptuurimiil: igal aastal joonistab juuli keskpaigast oktoobri keskpaigani moodne kunst linnaruumis võluva kaare ümber ajalooliste hoonete ja väljakute ning sünnitab alati põnevaid diskussioone.

Rokokoo hiilgus: Ansbachis elaval kujul

Rohkem nautimist kui arutlemist pakub aga Ansbachi rokokoofestival, mis toob igal aastal uuesti linna 17. ja 18. sajandi õukondliku hiilguse: markkrahvi kasvuhoone taustal kannavad muusika ja tants Ansbachi ja selle külastajad hoopis teise ajastusse. Seejuures on aastail 1726-1728 prantslaste eeskujul rajatud kasvuhoone ka siis esmaklassiline vaatamisväärsus, kui seal parasjagu ühtki festivali ei toimu. Sama lugu on residentsiga – see barokne meistriteos koosneb 27 oma ajastule vastavalt luksuslikust ruumist, sh kahekorruseline peosaal, peegelkabinet ja kahhelsaal, mille seinu katab umbes 2 800 kuulsas Ansbachi fajansimanufaktuuris valmistatud plaati. Samuti pärineb 18. sajandi keskpaigast sünagoog, mis on väliselt üsna tähelepandamatu, ent kuulub Lõuna-Saksamaa kõige paremini säilinud barokksünagoogide hulka. Tänapäeval, kui juudi kogudust enam pole, tegutseb sünagoogis muuseum, mille külastus käib iga linnaekskursiooni juurde.

Kaspar Hauser: kerjus ja aadlik

Sarnaselt markkrahvide ja barokiajastu ehitusmeistritega on Ansbachi oma jälje jätnud ka üks uuema ajaloo mõistatuslikemaid tegelasi: Kaspar Hauser. Ta ilmus räbaldunud kerjusena välja 1828 Nürnburgis, ent selleks ajaks, kui ta 1833 Ansbachi lossihoovis surnuks pussitati, oli Hauser end kehtestanud kultuurse, haridusjanulise ja kombeka noore aadlikuna. Kes ta õigupoolest oli, seda ei teata tänapäevani, kuigi oletusi leidub rohkesti. Seda suurt tundmatut meenutavad kunstiliselt mõjuv mälestusmärk, mälestuskivi tema mõrvapaigas, hiljuti ümberkujundatud osakond markkrahvi muuseumis ja haud, mis on pühendatud „oma aja mõistatusele, kelle sünnist ei teata midagi ja kelle surma asjaolud on salapärased“. 1998. aastast peale peetakse Ansbachis iga kahe aasta tagant Kaspar Hauseri festivali. Seejuures kujutab kogu linn endast pidu kõigile meeltele – see on aastaringselt avatud ja kubiseb üllatustest.

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud