Frankfurt

Frankfurt – vabariigi rahapaun

Frankfurtis on paljud asjad pisut suuremad kui teistes Saksamaa linnades: lennujaam, panganduskvartal, messihallid ja vahest pisut üllatavana ka linna ümbritsev rohelusevöönd. Suur on aga ka frankfurtlaste uhkus oma linna üle, mis jätab elukvaliteedi osas varju kõik muu. Näiteks Skyline'i ja sealsete võimsate kõrghoonete varju.

Linn ja jõgi: sild traditsioonide ja kaasaegsuse vahel
Frankfurt Maini ääres asub sõna otseses mõttes Maini ääres. Eks teisteski linnades ole jõgesid, aga kusagil mujal ei domineeri jõgi linnapildis nii nagu Frankfurtis. Juba ainuüksi Maini sillad on omaette vaatamisväärsus: igaüks eri stiilis ja eri iseloomuga. Ja see, kumma jalakäijatesilla sa Maini ületamiseks valid, et üle Maini minna, on pisut iseloomu küsimus: oleneb sellest, kas sa oled traditsiooniline, rahulik ja soliidne nagu 1869. aastal avatud uusgootilik Raudsild või mänguhimuline, kirev ja ebakonventsionaalne nagu 1990. aastal rajatud Holbeini silla teraskonstruktsioon. Mõlemal pool jõge avaneb ainulaadne linnamaastik. Taeva poole sirutuvad pilvelõhkujad, väärikad kaupmehe- või kodanikumajad, kaunid kirikud ja elegantsed muuseumihooned. Frankfurt on kõikvõimalike stiilide ja epohhide vabaõhumuuseum. Ja samal ajal omamoodi kaasaegse arhitektuuri leksikon: Oskar Mathias Ungers, Hans Hollein, Richard Meier, Helmut Jahn, Herzog & de Meuron ja paljud teised on jätnud siia oma visiitkaardi ja teinud Frankfurtist ehituslikult vahest Saksamaa moodsaima linna.

Südalinn ja õunavein: Goethe jälgedes
Johann Wolfgang von Goethe on Frankfurtis alati moes olnud ja igaühele, kes tema jälgedes läbi Frankfurti kõnnib, avaneb linn nagu iseenesest. Teekond võiks alata tema sünnimaja juurest südalinnas ja minna edasi Goethestrassele, linna luksuslikule poodlemistänavale. Tee jätkub läbi linna südame, peavahist mööda ja üle Maini Städelisse, kus ripub Hans Tischbeini kuulus maal „Goethe Campagna di Romas“. Sellest lõuna pool, juba linnametsas, tasub 45 meetri kõrguse puust Goethe torni otsa ronimine ära tänu sealt avanevale võrratule üle kogu linna. Tagasitee võiks viia mööda ühest vanimast võõrastemajast, Maini kaunil kaldal asuvast Gerbermühlest. Goethe, kes sõbrasuhte tõttu toonase rentniku, pankur Johan Jakob von Willemeriga siin sageli aega veetis ja Willemeri kasutütresse Mariannesse kõrvuni ära armus, jõi juba tollal siin aeg-ajalt klaasikese õunaveini. See on tänapäevani frankfurtlaste lemmikjook.

Kaks muuseumi ja üks haruldane loom: ainulaadset Frankfurtis
Gerbermühle klient oli tõenäoliselt ka Frankfurti arst Heinrich Hoffmann, kelle kirjutatud „Kolumatsist“ sai üks lastekirjanduse klassikalisi teoseid. Ühes linna suurejoonelise lääneosa vanas villas on frankfurtlased pühendanud talle muuseumi, kus hoitakse Hoffmanni joonistusi, „Kolumatsi“ haruldasi väljaandeid, tõlkeid, paroodiaid ja muudki. Seda, et piltjutustused on Frankfurtis omaette traditsioon, tõestab ka „Caricatura“, Saksamaa juhtiv äärmise nonsensi muuseum. Vaid kaks linna peaaegu 60 muuseumist, aga mõlemad on nii erilised, et need saavadki ainult Frankfurtis asuda.

Eemal suurest ärist, arhitektuurist, kultuurist ja õunaveinist on Frankfurtil aga hoopis teine nägu. Frankfurti GrünGürtel, linna ümbritsev rohevöönd, pakub 80 ruutkilomeetrisel pinnal lõõgastust ja värsket õhku. Metsad, pargid, aasad, põllud, ojad ja tiigid võimaldavad eluruumi rikkalikule taime- ja loomariigile ning on tänu sellele pälvinud ÜRO auhinna eeskujulikult jätkusuutliku linnaplaneeringu eest. Siin elab ka rohevööloom, müütiline olend, keda on seni väidetavalt nähtud üksnes Frankfurti GrünGürtelis.

Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud