Erfurt

Kohtumispaik Saksamaa südames: Erfurt

Läbikäidav liiklussõlm vanade Saksa ja Euroopa kaubandusteede ristumiskohas, varajane ja laiaulatuslik kaubaliiklus ja kuningapalee rajamine soodustasid Erfurti hiilgavat arengut Tüüringi liidumaa pealinnaks Kuid siin ei kohtunud oma külalistega kogu maailmast mitte üksnes kroonitud pead ja kaupmehed, vaid ka kultuur ja kirjandus, vaim ja vaimsus ning erfurtlased ise.

Keskaegne elamus: igapäevane elu Erfurtis
Torniderikas Erfurt – nii nimetas linna kunagi Martin Luther, sest Erfurtis sirutuvad taeva poole 25 kiriku, 15 kloostri ja 10 kabeli tornid. Suur hulk jumalakodasid, eriti toomkirik ning Severuse kirik, õhutasid kroonikuid ja kaasaegseid rääkima Tüüringi Roomast. Tõepoolest, Neitsi Maarja toomkiriku ja Severuse kiriku ansambel on Euroopas ainulaadne – need kerkivad linna kohale Saksa gootika massiivsete ja ülevate arhitektuurišedöövritena. Kiriku sisemuses avaldab eriti suurt muljet kooriosa, mille kolmteist peaaegu 18 meetri kõrgust klaasakent moodustavad värvikireva tsükli. Suurejooneline on ka 1497. aastal valatud „Gloriosa“, maailma suurim vabalt rippuv keskaegne tornikell. Tänapäeval jäävad kirikutornid varju hoolega restaureeritud sõrestikmajad ja kaunite renessanssehitiste fassaadid. Erfurti keskaegne südalinn on üks paremini säilinud ja suurimaid omalaadseid Saksamaal. Augustiinlaste klooster, kus Martin Luther elas viis kuud kerjusmungana, Jutlustajakirik, mis on tänapäeval evangeelne peakirik ja Erfurti suuruselt teine kirik, ning kaitserajatised Petersbergi tsitadellil, ühel vanimal säilinud linnakindlustusel, on suurejoonelised näited kesk- ja uusaegsest ehituskunstist.

Erfurt on kirikute ja sildade linn Üle Gera, selle paljude lisajõekeste ja piki kunagist linnamüüri kulgeva kaitsekraavi ulatub ühtekokku 142 silda. Oma arvukate kanalite ja sildadega on südalinnakvartal pälvinud hüüdnime „väike Veneetsia“. Keskajal olid kaubaveo seisukohalt tähtsad Lehmannbrücke ja Pikk sild, kuulsaim on aga kahtlemata Krämerbrücke. Seda mainiti esimest korda aastal 1117 kui puitsilda ning hiljem asendati see kivisillaga.

Linn, kus peohooaeg kestab peaaegu 12 kuud aastas
Erfurti külastamiseks on palju häid põhjusi – ja vähemalt sama palju häid ettekäändeid. Üks neist, vastlakarneval, toimub juba varakevadel, teine on aga Tüüringi suurim vanalinnafestival Krämerbrückenfest. Siia voolavad külastajad õige kaugelt vanadele tänavatele ümber Krämerbrücke ja lasevad end keskaega kanda. Erfurti potilaat pakub keraamilisi väärisesemeid, suvel muudab lille- ja aiandusturg toomkiriku väljaku värvikirevaks vaibaks ning sügisel tutvustab viljaturg puu- ja juurvilju, mett ja teisi kodumaiseid põllumajandussaadusi. Laulvad lapsed marsivad iga aasta 10. novembril mööda tänavaid, et mälestada Martinuse laada puhul Püha Martinust ja meenutada reformaator Martin Lutherit. Ja advendiajal levib üle linna kaneeli, ingveri ja röstitud mandlite võrratu hõng. Siis meelitavad jõulusõim, muinasjutumets, pagaritöökojad, käsitöökojad, piparkoogimajakesed ja pühalik muusika tuhandete tulede säras rahvast ühele Saksamaa kauneimale ja kuulsaimale jõululaadale. See elamus ühtviisi liigutab ja vaimustab – nagu terve linn isegi.

Highlights
Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud