Offenbach – oma rada mööda edu suunas

Seda, et Offenbach ja (Link zu Städte -> Frankfurt) Frankfurt (/link) heanaaberlikes suhetes võiksid olla, ei saa ka parima tahtmise juures ette kujutada. Pigem on nende vahel tõsiselt pühendunud rivaalitsemine, mis väljendub halvustavates naljades, lõikavas iroonias ja veendumuses, et teise olemasolu saab olla ainult ajaloo rumal vimka. Eriti kehtib see naaberlinna jalgpalliklubi kohta.

Tööstuskultuur ja käsitöökunst

Mõned offenbachlased loodavad tänapäevani leida vanadest ürikutest tõendeid selle kohta, et kunagi kuulus Frankfurt Offenbachi koosseisu. Tõestatud seda seni ei ole, aga vastandlikud linnad on Offenbach ja Frankfurt kahtlemata. Erinevalt Frankfurtist arenes Offenbachis välja tugev kodanlik tööstuskultuur, mida tõestavad tänapäevani sellele spetsialiseerunud muuseumid. Näiteks nahamuuseum, mis sündis Offenbachi kauaaegsest traditsioonist nahatöötluse alal. Või Klingspordi muuseum, mis tutvustab rahvusvahelist trüki- ja kirjakunsti, sealhulgas Peter Behrensi töid ja kuulsa tüpograafi Bodoni „Manuale Tipograficot“. Selle muuseumi põhialuseks on Karl Klingspori ja 1938. aastal New Yorki emigreerunud offenbachlase Siegfried Guggenheimi kollektsioon – see nimi on veel tänapäevanigi kuulus. Aastal 1800 leiutati Offenbachis litograafiakunst ja sestpeale on see linn graafilise käsitöö keskus. Kuulus Offenbachi kujunduskõrgkool ja umbes 900 disaini, trükkimise, graafika ja filmi alal tegutsevat firmat teevad Offenbachist ühe Saksamaa tähtsaima loovkeskuse.

Ilmategijad ja prominentsed külastajad

Saksamaa ilmateenistuselt, mille peakorter asub 1952. aastast peale Offenbachis, oodatakse pigem täpsust kui loovust. Kuigi selle tegevust märgatakse enamasti alles tagantjärele, väärib ometi külastamist ka Offenbachi ilmapark, mis on ühtaegu puhkeala, teemapark ja vabaõhumuuseum.

Kuulsad loojad, nagu Niccolò Paganini ja Wolfgang Amadeus Mozart, külastasid korduvalt seda edasipüüdlikku linna – üks selleks, et osta siin valmistatavaid viiulikeeli, ja teine seepärast, et siin trükiti tema noote. Sellel, et ka Goethe sageli Offenbachis käis, oli siiski teine põhjus: siin elas tema kihlatu. Offenbachi muuseumid, sealhulgas ka Rosengarteni kaasaegse kunsti muuseum, linna asutamise aegsed kaunid kvartalid, Isenburgi loss – üks tähtsamaid renessanssehitisi põhja pool Alpe –, tähelepanuväärsed kirikud ja pargid teevad Offenbachist ka tänapäeval ahvatleva turismimagneti.