1 200-aastane Magdeburg, üks uute liidumaade vanimaid linnu, on oma pikas ajaloos ka õige ränki aegu kogenud. Keisri residentsi, hansalinna ja Preisi kindluslinnana on Magdeburg ikka ja jälle sõdades kannatada saanud. Aga ikka on usutud linna tulevikku ja seda üha uuesti üles ehitatud – ning selle kultuuripärandi hoidmist ja hooldamist alati väga tõsiselt võetud.

Saarbrücken: sümpaatne linn, kus on vilgas kultuurielu, barokne arhitektuur, prantslaslik maitse ja saarimaalik eluviis; liidumaa pealinn ja ülikoolilinn, majanduskeskus ja messilinn. See Saarimaa metropol on kolmest maakonnast ja poolest miljonist inimesest koosneva piirkonna keskus ning samal ajal vabameelne ja rõõmus linn, kus on mõnus lõõgastuda.

Mannheim paneb liikuma: Reini ja Neckari äärsest ülikoolilinnast pärinevad mitmed olulised leiutised. Näiteks ehitas Karl Drais 1817. aastal esimese jalgratta, 1886 sõitis siinseil tänavail esimene Carl Benzi auto, 1921 järgnes sellele legendaarne traktor Lanz Bulldog ning 1929 konstrueeris Julius Hatry siin maailma esimese reaktiivlennuki. On päris ilmne, et leidlikud inimesed tunnevad end siin eriti hästi.

Schwarzwaldi, Vogeeside ja Pfalzi mägede vahel Reini orus asuv Karlsruhe on ühtaegu Saksamaa tehnika- ja teaduskeskus ning koht, kus valmistatakse parimaid roogasid. Lisaks saabus just Karlsruhesse esimene Saksamaa pinnal asuvasse arvutisse saadetud e-kiri. Selle saatis üks USA Wisconsini ülikooli töötaja 3. augustil 1984 Karlsruhes töötanud informaatikule Michael Rotertile.

Tööstuslinnana on Leverkusen tänu rahvusvahelisele kontsernile Bayer AG rahvusvahelise tuntuse saavutanud. Aga ometi on Leverkusen midagi märksa enamat: puhkajate seas kõrgelt hinnatud linn, mis paikneb mägismaa kaunitel nõlvadel; kus vilgas linnaelu käib sageli vaid mõne kilomeetri kaugusel rahulikust külaelust, ent vahel lasa selle vahetus naabruses.

Die einstige Kohlengrube Deutschlands, mit fünf Millionen Einwohnern einer der größten europäischen Ballungsräume, präsentiert sich heute als eine der dichtesten Kulturlandschaften des ganzen Kontinents. Mit den Metropolen Bochum, Dortmund, Duisburg, Essen und Oberhausen und vielen weiteren Städten formt das Ruhrgebiet einen einzigartigen urbanen Raum voller Überraschungen.

Trier, mille rajas keiser Augustus 16. aastal enne Kristust Augusta Treverorumi nime all, pole mitte üksnes Saksamaa vanim linn, vaid ka tähelepanuväärne antiiksete ehitusmälestiste ja kunstiaarete keskus. Tohutu ehituslust, millega roomlased linna kujundasid, torkab silma juba ainsal pilgul Porta Nigrale, antiikse maailma kõige paremini säilinud linnaväravale ja Moseli-äärse metropoli praegusele tunnusmärgile.

Wiesbaden, luksuslik linn ja tõeline ehe Saksamaa suurlinnade seas. Hesseni liidumaa pealinn, üks Euroopa vanimaid ja armastatumaid kuurorte ning kvaliteedi, stiili ja nõudlikkuse kehastus. Ükskõik kas soovite einestada, ringi uidata või tarbida – siin käib kõik kõrgeimal tasemel. Sama kehtib wiesbadenlaste avatuse ja elunautlemisoskuse kohta.

See, kes arvab, et keskaegne linn, mille ajalugu ulatub ligi 2000 aasta taha, on äkki unisevõitu, eksib rängalt: Regensburg on kõike muud kui tolmunud. Maailmapärand ei ela siin mitte üksnes ajaloolistes hoonetes, vaid veel enam nende vahel. Regensburg kannatab vabalt välja võrdluse teiste suurlinnadega – ja mitte ainult tänu Saksamaa suurimale kõrtsiderohkusele pinnaühiku kohta.

Ludwigshafen pole mitte ainus Reini-äärne linn, mis kasvas suureks tänu keemiatööstusele, kujunes sajanditevastustest asulatest linnaks ja astus alles 19. sajandil ajaloo näitelavale ning saavutas kunsti ja kultuuri kaudu uue identiteedi. Aga nagu kõik Rheini-äärsed linnad, on Ludwigshafen paeluv sihtkoht – ühtaegu urbanistlik ja roheline, ajalooliselt huvipakkuv ja oma ainulaadse sarmiga.

Linna läbimurdejanu ja võimas muutumine teenindus-, teadus-, disaini- ja meditsiinikeskuseks on kõikjal nähtav ja tajutav. Olevik ja minevik, ajalugu ja lood terasetootmisest ning romantikast, vana kunst ja tulevikukultuur: need pole mitte vastuolud, vaid uue linlikuse eri aspektid, mis teevad linnast Ruhri metropolide seas enesestmõistetava reisisihi.

Wolfsburg, mis rajati ühena vähestest uutest linnadest 20. sajandil 1. juulil 1938, on oma lühikese, kuid põneva ajaloo vältel olnud mitmel korral noore liitriigi linnaehitustrendide juhtfiguur. Iseloomulik näide planeeritud linnaarendusest on Wolfsburg oma ajaloo jooksul olnud tihedalt seotud Volkswageni firma konjunktuuriarengutega.

Mitme näoga linn – rikkalike traditsioonide ja ajalooga, kuid ühtlasi kaasaegse miljööga, elav ja elurõõmus linn: Ingolstadt, endine Baieri hertsogi residents, Doonau-äärne ülikooli- ja kindluslinn vaimustab oma võluva kombinatsiooniga hiliskeskaegsest sarmist ja kirevast atmosfäärist.

Köln, pika ajalooga toomlinn Reini ääres, naudib kunsti ja kultuuri, karnevali ja õlut. Ja muidugi rõõmustab ta selle üle, kui teid jälle näeb. Sest Köln on õigupoolest pigem südameasi, nagu mõni tunne või eluviis. Ja siin keerleb kõik maailmakuulsa toomikiriku ümber, mis on selle Reini-äärse linna tunnusmärk ja süda, mis seisab keset linna justkui hiiglaslik vahimees.

Kieli, Schleswig-Holsteini liidumaa pealinna ja läbi aegade tähtsat laevaehitus- ning sadamalinna iseloomustab tänapäeval rõõmus üliõpilaselu, muretu elustiil ja suurlinnamiljöö. Seda väljendavad ühtviisi nii linna kaunis asukoht Kieli fjordi ääres, moodne ja suurejooneline kesklinn kui ka Dänische Strasse oma paljude iidsete ehitiste ja mereäärse sarmiga.

Schwerin, mis on veidi vähem kui 100 000 elanikuga Saksamaa väikseim liidumaapealinn, paikneb kaunilt maalilises ümbruses, mitme järve keskel, mille pinnal peegelduvad üle põhjataeva liikuvad pilved. Linna tunnusmärgid: Schwerini loss , õhuline, kerge, valge ja sõbralik – just nagu linn ise.

Bielefeldi rajas 1214. aastal krahv Hermann von Ravensberg. Ettenägelik mees: juba tollal taipas ta kasutada enda heaks ära vanade kaubateede soodsat ristumiskohta, mille vahetust lähedusest viis tee läbi Teutoburgi metsa. Nii sündis tüüpiline, suure turu ja ilusate elumajadega kaubanduslinn – ja seda on Bielefeld tänapäevani.

Kaupmehed, leiutajad ja õpetlased: nemad tegid Nürnbergist omal ajal ühe maailma jõukaima linna. Kindluse kaitse all õilmitsesid käsitöö ja kunst, linna vallutas uus ja vaba vaim ning polnud teist kohta, kus oli nii hea elada – ja rikkaks saada. Kas see ka tänapäeval nii on, see on iseküsimus. Aga hästi elada saab endiselt, nagu iga külastaja peagi ise veendub.

Reini ja Moseli liitumiskohal, maailmakuulsas „Saksamaa nurgas“, asub üks Saksamaa kaunimaid ja vanemaid linnu: Koblenz. Neli keskmäestikku ja avarad metsa- niidu- ja jõemaastikud moodustavad ainulaadse tausta Koblenzi linnale. Linna enam kui 2000-aastasest ajaloost kõnelevad kirikud, lossid, kunagised aadlimõisad ja linnakodanike uhked elumajad.

Goethe ja Schiller, Herder ja Wieland, Nietzsche, Fürnberg, Liszt, Bach, Cornelius. Gropius, Feininger, Klee, Itten... Tohutu hulk suurvaimusid on elanud Weimaris, mis on tõeline pärl Saksa ja Euroopa kultuuriajaloos... ja muusika- ja arhitektuuriajaloos ja ajaloos üleüldse. Weimari klassitsism ja Bauhaus on majakaina valgustanud seda kultuuri, mis avaldub Weimaris harmoonilise ja ülirikkalikuna.

Keset mandrit asuva maailmalinnana, enneolematult loomingulise ja pulbitseva magnetina miljonitele külastajatele, ühe avatud, rahvusvahelise ja külalislahke riigi metropolina esindab Berliin tänapäeval uut Saksamaad nii, nagu maailm veel näinud pole. Rõõmsa ja muretuna, vahel pisut häbematu, salliva ja kergemeelsena. „Kogu Berliin on üks pilv“: see vana ütlus vastab jälle tõele, tänapäeval veel enamgi kui iial varem.

Lübeck, hansalinnade kuninganna, rajati aastal 1143 kui esimene „õhtumaine linn Läänemere rannikul“ ning see on särav eeskuju kogu Läänemereäärsele hansalinnade. Keskaegne atmosfäär ja kultuuriajaloolised vaatamisväärsused sobivad tänapäevani kaunisse linnapilti ja meenutavad Lübecki minevikku vaba riigi- ja hansalinnana.

See asub vaid lühikese trammisõidu kaugusel, aga on ometi hoopis teine maailm: kui tulete lõunast, Düsseldorfist , kus linna valgustavad moodsad büroohooned, Duisburgi, kus terasetööstuse kõrgahjud uputavad kogu ümbruse leegitsevasse valgusesärasse. Nii oli asi vähemalt aastakümneid ja klišeena kehtib see tänapäevani. Duisburg tõestab aga veenvalt, et klišeed ei vasta alati tõele: sel linnal on palju pakkuda ning filmientusiastide jaoks on ta peaaegu et tõotatud linn.

Maailmakuulus linn ja rahvusvahelise linnaturismi igihaljas sihtkoht: just seda on Heidelberg, ja see omakorda tähendab unelmate romantikat Vana silla ja vägeva lossi vahel. Ülikool ja tudengielu, kultuuriüritused ja muud sündmused, hõrk ja mehine söögikultuur ning võrratu asukoht Neckari jõe ja Odenwaldi metsa vahel: kõik see tingib selle linna populaarsuse, milles oli juba Goethe jaoks „midagi ideaalset“.

Würzburg, kauneim kombinatsioon ajaloost, kultuurist ja veinist. See Frankoonia residentsi- ja ülikoolilinn paikneb maalilisel moel Maini jõe mõlemal kaldal, seda iseloomustab elav atmosfäär ja armastusväärne sarm, seda tuntakse kui frangi veinikasvatuse keskust ning see kuulub oma arvukate vaatamisväärsustega Saksamaa kauneimate ja külalislahkeimate, ühesõnaga võluvaimate linnade hulka.

Alates 1810. aastast on olemas lausa kaks Ulmi: Ulm ja Neu-Ulm. Siis sõlmiti leping, mis määras Ulmi Württembergi liidumaa kuuluvusse, Doonau paremale kaldale jäävad linnaosad jäid aga Baieri koosseisu. Turisti jaoks annab see kahekordse põhjuse Ulmi külastada, sest ühele poole jääb elust kihav suurlinn Ulmi katedraali ja ajaloolise südalinnaga, teisele poole aga sõbralik väikelinn võimsa veetorni, vana kindluse ja algupäraste õlletubadega.

Rahvapidustustest tipprestoranideni, automuuseumidest Wilhelmani, tukslevast ööelust fantastiliste näitusteni: Stuttgart kubiseb põnevaist vastanditest. Baden-Württembergi liidumaa pealinn paikneb ühes Saksamaa suurimas viinamarjakasvatuspiirkonnas ja vaimustab oma võrratu asukoha, ilusate väljakute, uhkete losside ja kõikvõimalikes arhitektuuristiilides rajatud ehitistega.

Bochum on tänapäeval kogu Ruhri piirkonna peo- ja kultuurikesus. Kaevandusest teatrilavaks – linn, kus kunagi oli rohkem šahte kui üheski teises Ruhri linnas, on nüüd kõige enam teatreid. Elust kihav metropol, mitte teab kui ilus, aga iseloomu, ainulaadse sarmi ja uute ning põnevate perspektiividega

Kas freiburglased on seepärast nõnda rõõmus rahvas, et nende juures paistab päikest rohkem kui mujal, või on freiburglased sellega eriti palju päikesepaistet ära teeninud, et neil nii päikseline tuju on: kes seda teab? Kindel on aga see, et Saksamaa lõunapoolseimas suurlinnas on imeilus elada. Ja et selle linna külastamine on alati omaette elamus. Isegi neil harvadel puhkudel, kui päikest ei paistagi.

Kassel. Linn, mis oma traditsiooniderikkaima ja olulisima maailmanäitusega „Documenta“ on kujunenud kaasaegse tõeliseks kunsti keskuseks. Kuid „Documenta“ pole kaugeltki ainus põhjus, mis kunstihuvilisi üle Euroopa Kasselisse meelitab. Wilhelmshöhe lossis asub üks suurimaid ja tähtsamaid Rembrandti kogusid ja kuulus Kasseli Apollo. Ja linna kohal troonib Kasseli tunnusmärk, mis paistab juba kaugele ära: Herakles.

Krefeld on midagi enamat kui lihtsalt linn. Õigupoolest koosneb see lausa kolmest linnast: klassitsistlikust Krefeldist, baroksest Uerdingenist ja keskaegsest kindluslinnakesest nimega Linn. Lisaks veel kolm küla: kirikuküla Fischeln oma romaani-gooti stiilis kirikuga, Bockum oma villade ja maamajadega ning vaikne ja mõtlik Hüls. Need kõik on aegade jooksul kokku kasvanud, aga eristuvad üksteisest selgelt tänapäevani. Juba ainuüksi see annab teile kolm kuni kuus põhjust külastada seda Saksamaa tekstiilikeskust.

Kui täpne olla, siis ei asu Düsseldorf, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn mitte Reini ääres, nagu kõik arvavad, vaid väikese Düsseli jõekese ääres. Ja kui te lähete algupärasesse südalinna, mis asub Lambertuse basiilika ja Lossitorni vahel, leiate sealt ka Düsseli, mis on justkui Liefergasse ja Kindluseväljaku vahele pressitud. Toona ei osanud keegi arvata, et siia võib kerkida rahvusvahelise tähtsusega majandus-, moe- ja kultuurimetropol – aga just see asubki praegu Reini ääres.

Sõitke Aachenisee, ja te satute Euroopasse. Sest kui üldse on olemas linn, kus Euroopa elab, mõtleb, ja tunneb, siis on see Aachen. Mõni arvab koguni, et selle piirkonna elanikele on antud mingi eriline Euroopa geen. Rangelt teaduslike uurimuste põhjal ei pruugi see paika pidada, aga sellegipoolest: kes otsib Euroopat, selle vaimseid juuri, selle väärtushinnanguid ja ideaale, leiab need Aachenist.

Osnabrücklased on tänapäevani uhked selle üle, et nende kaunis linnas peeti maha rahuläbirääkimised, mis tegid lõpu Kolmekümneaastasele sõjale: nii pälvis Osnabrück ajaloos rahulinna ülla staatuse. Pealegi on see gurmaanide linn, mis ahvatleb maiasmokkasid selliste tipprestoranidega nagu La Vie.

Augsburg, mis asub Baieri edelaosas, on üks olulisemaid linnu Saksamaa ajaloos. Ja samuti üks kaunimaid. See, kes kõnnib mööda vanu linnatänavaid, võib end veidi kujutlusvõimet pingutades tunda renessansiaegse vürstina, aga vähemalt seda saab kindlasti aimata, kui suur tähtsus pidi Augsburgil olema tollal, Fuggerite pankuri- ja kaupmehedünastia ajal, väljapaistva finantskeskuse, rahvusvahelise kaubandusmetropoli ja kunstide linnana.

Mönchengladbach: armastus- ja elamisväärne linn, mille iseloomu kujundab võluv kombinatsioon urbanistlikust miljööst ja maisest sarmist – mitte ilmaasjata ei nimetata seda Reini alamjooksul asuvat linna oma parkide ja metsadega ka „suurlinnaks roheluses“. Aga Mönchengladbach tähendab ka kunsti ja kultuuri – siin on olulisi ehitusmälestisi, maailmakuulus muuseum ja vilgas teatri- ning kabaree-elu.

München on südame ja pikkade traditsioonidega moodne maailmalinn. BMW-st õlleaedadeni, kunstist, kultuurist ja loovusest unenäoliste nurgakesteni, barokist modernismini: need pole mitte vastuolud, vaid tüüpiline München. Baieri pealinnas on nii palju võrratuid vaatamisväärsusi, et ei teagi, kust pihta hakata. Peamine, mida tuleb Münchenisse kaasa võtta, on seega aeg.

Frankfurtis on paljud asjad pisut suuremad kui teistes Saksamaa linnades: lennujaam , panganduskvartal, messihallid ja vahest pisut üllatavana ka linna ümbritsev rohelusevöönd. Suur on aga ka frankfurtlaste uhkus oma linna üle, mis jätab elukvaliteedi osas varju kõik muu. Näiteks Skyline'i ja sealsete võimsate kõrghoonete varju.

On linnu, millest räägitakse. Isegi kui seal kunagi käidudki pole. Hannoveriga on asi pisut teisiti: see linn võetakse kõneaineks siis, kui sinna kohale minnakse. Aga siis seda enam, sest Hannoveris on ootab avastamist uskumatult palju asju, mida esimese hooga ei oska linna taastatud fassaadi tagant oodatagi. Seepärast tullaksegi Hannoveri sageli teist ja kolmandatki korda – sest see tasub end ikka ja jälle ära.

Jena – see on võluv kombinatsioon tööstuslikust ja intellektuaalsest minevikust, teadusuuringutest, innovatiivsusest ja majandusest, imekaunist vanalinnast ja kirevast akadeemilisest elust. See on suurejooneline lava kuulsatele tänavafestivalidele, muusikale ja näitemängudele – ning õpetatud vestlustele mõnes vanas tudengikõrtsis, mis võivad tänu väärt märjukesele ennenägematuisse kõrgustesse tõusta.

Üsna tõenäoliselt poleks see nõnda, kui kogu riigi kunstiaarded Saksamaa linnade vahel ära jagataks. Sest nii paljud neist on sajandite jooksul Dresdenisse kogutud, et linna külastajail jääb üle ainult imestada siinsete kultuuriaarete toreduse ja rohkuse üle. Ja et dresdenlased on hoolitsenud ka selle eest, see kõik kaunisse jõeorgu on paigutatud, muutub imestus õige kähku puhtaks vaimustuseks.

Dortmundlasi ja nende linna iseloomustab tõsine töökus. Teras, kivisüsi ja õlu on levitanud Dortmundi kuulsust kogu laias maailmas. Aga tänapäeval ei käi enam ükski mees kaevanduses tööl ning kõrgahjud on ammu maha jahtunud. Sellegipoolest hoitakse minevikupäevi endiselt elus ning kunagistel tööstusmonumentidel on nüüd uued ülesanded: need on ühtaegu mälestusmärgid, muuseumid ja teatrilavad.

Kes veel 20 aastat tagasi arvas, et pealinna aust ilma jäädes vajub Bonn Okasroosikese unne, pidi pettuma. See Reini-äärne linn, endine „föderaalküla“ ja praegune rahvusvahelise tähtsusega majandus- ja kultuurimetropol jätab enesekindla, reipa ja samal ajal üsna muretu mulje. Ja ka poliitikalaval mängib Bonn endiselt kaasa: vabariigi valitsuse „teise residentsi“, ÜRO 16 asutuse ja terve rea muude rahvusvaheliste organisatsioonide võõrustajana.

Potsdam, Brandenburgi liidumaa pealinn, on tuntud ellkõige tänu kunagisele Preisi valitsejate residentsilinna staatusele, kus on rohkesti ainulaadseid losse ja parke. Preisimaa hiilgus ja sära, Preisi kuningate Friedrich I ja Friedrich II Suure pärand, tuntud teadus- ja kunstilinn: Potsdamis jätkub kultuuri ja ajalugu lausa hingematvas koguses.

Kui mõnd linna Saksamaal peaks nimetama klassi parimaks, on see Darmstadt. Kõrgelt haritud ja paljulugenud, kultuurne, paljude huvialade ja hoolitsetud väljanägemisega – Darmstadt on teaduse, kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri abil kujundanud endale profiili, mis on toonud linnale üleilmalise kuulsuse.

Mainz, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn, ülikoolilinn, roomlaste linn ja meedialinn esindab kuulsat kolmkõla, mis koosneb romaani stiilis toomkirikust, Gutenbergi mustast maagiast ja Reini karnevalist. Ja suurt, ligemale 2000 aasta taha ulatuvat kultuuripärandit, mida mainzlased tutvustavad uhkuse ja kannatlikkusega. See, et linna paljude kultuuriväärtuste hulka kuulub ka tipptasemel veinikultuur, teeb Mainzi veel kaks korda sümpaatsemaks.

Leipzig, kirev, rõõmsameelne ja uuendusmeelne, mõjub hästi kõigile meeltele. Saksimaa loodeosa dünaamilises raamatu-, Bachi, messi- ja ülikoolilinnas elu lausa keeb. Leipzig on aga ka tunnustatud muusikalinn – ja rahuliku revolutsiooni kangelaste linn: Leipzigi Nikolause kirik nihkus 1989. aastal rahupalvustega maailmasündmuste keskpunkti.

Võrdsel määral traditsioonilisel ja moodsal Braunschweigi linnal on mõjuvaid tõendeid oma rikka ajaloo ja kaunite kvartalite kohta, mis on sajandite jooksul säilitanud erilise võlu. Aga oma võlu on ka tänapäevasel arhitektuuril, kihaval kunsti- ja kultuurielul ning suurejoonelistel pargi- ja loodusmaastikel.

Wuppertal on Bergi hertsogkonna suurim linn ning ühtlasi piirkonna majandus-, haridus-, tööstus- ja kultuurikeskus. Ja muidugi on see „suurlinn roheluses“ ühtlasi rippraudteega linn – nagu kõlab ka linna ametlik deviis. Piki köisraudteed avaneb pilgule enese- ja ajalooteadlik linn, mil on pakkuda mõndagi hämmastavat.

Baden-Baden: eksklusiivsuse, suursugususe ja peene eluviisi kehastus. Baden-Baden oli belle époque'i ajal Euroopa suvepealinn ning rikaste ja ilusate kohtumispaik, ent tänapäeval tuntakse seda üle maailma kui kuurort- ja kultuurilinna , mida iseloomustavad tipptasemel raviteenused, võrratud pidustused ja ületamatu elegants. Ükskõik, kas otsite kuurorti või kultuuri, tervist või suursugust atmosfääri: Baden-Baden pakub seda kõike parimal võimalikul tasemel.

Idüllilised väljakud, moodne linnaelu, rohelised oaasid – Münsteris on mõndagi avastada. Münster on maailmale avatud linn, mille ajalugu ulatub juba 1200 aasta taha. Piiskopiresidents, hansalinn ja ülikoolilinn – Münster on alati mänginud olulist rolli nii oma regioonis kui ka palju kaugemal. Aga ühe asjaga on Münster end maailma ajalooraamatusse kirjutanud: nimelt Vestfaali rahu sõlmimise asukohana.

Läbikäidav liiklussõlm vanade Saksa ja Euroopa kaubandusteede ristumiskohas, varajane ja laiaulatuslik kaubaliiklus ja kuningapalee rajamine soodustasid Erfurti hiilgavat arengut Tüüringi liidumaa pealinnaks Kuid siin ei kohtunud oma külalistega kogu maailmast mitte üksnes kroonitud pead ja kaupmehed, vaid ka kultuur ja kirjandus, vaim ja vaimsus ning erfurtlased ise.

See pole tõsi, et Göttingeni külastamiseks on vaja doktorikraadi. Aga sellest on kindlasti abi linnas, mis lausa väreleb suurest haridusjanust ja mida tudengielu kujundab rohkem kui ühtki teist linna Saksamaal. Göttingenist on sündinud, õppinud, töötanud või õpetanud koguni 44 Nobeli preemia laureaati.

Ühelegi teisele Saksamaa linnale ei sobiks tiitel „modernismi linn“ paremini kui Chemnitzile. Õilmitsenud tööstusliku modernismi ajastul, mis annab tänapäevani indu majanduse ja teaduse dünaamilisele arengule Saksamaal, mõjutab Chemnitz samal ajal ka siinset modernistlikku kultuuri ja arhitektuuri.

Hamburg, maailma värav, kaunitar, Põhjamaa uhkus: see rohetav mereäärne linn pole mitte ilmaasjata üks vaatamisväärsemaid üle kogu Saksamaa. Isegi muidu nii tagasihoidlikud hansalinlased suutsid uhkust oma linna, selle atmosfääri ja merelise sarmi üle suurivaevu varjata. Elbe, Alster, Hafencity, Speicherstadt, Fischmarkt või Reeperbahn – siin on iga päev midagi suurt ja suurejoonelist avastada.

Kuulsa merendusliku ajalooga tänapäevane linn: need juured on teinud linnast rahvusvahelise ja maailmale avatud paiga. Inimestevahelist suhtlemist iseloomustab sajandite jooksul kasvanud liberaalsus ja sallivus. Seda on tunda igal sammul: siin on hea olla. Vana säilitada ja uut ära proovida – see on juba ammusest ajast Bremeni edu printsiip.

Rostocki kesklinnal on mereäärne süda, linnasadam nimelt. Kuigi tänapäeval ei tungle kaidel enam nii palju meremehi kui vanasti, on sadamaatmosfäär linnas endiselt äratuntav. 1991. aastast peale kujutab linnasadam endast armastatud promenaadi, mida ääristavad restoranid, teatrid ja kauplused. Siin toimub ka suuri üritusi, nagu näiteks augustikuine Hanse Sail, kus saavad kokku sajad purjetajad ja miljonid turistid.