Wolfsburg, mis rajati ühena vähestest uutest linnadest 20. sajandil 1. juulil 1938, on oma lühikese, kuid põneva ajaloo vältel olnud mitmel korral noore liitriigi linnaehitustrendide juhtfiguur. Iseloomulik näide planeeritud linnaarendusest on Wolfsburg oma ajaloo jooksul olnud tihedalt seotud Volkswageni firma konjunktuuriarengutega.

Rahvapidustustest tipprestoranideni, automuuseumidest Wilhelmani, tukslevast ööelust fantastiliste näitusteni: Stuttgart kubiseb põnevaist vastanditest. Baden-Württembergi liidumaa pealinn paikneb ühes Saksamaa suurimas viinamarjakasvatuspiirkonnas ja vaimustab oma võrratu asukoha, ilusate väljakute, uhkete losside ja kõikvõimalikes arhitektuuristiilides rajatud ehitistega.

Hamburg, maailma värav, kaunitar, Põhjamaa uhkus: see rohetav mereäärne linn pole mitte ilmaasjata üks vaatamisväärsemaid üle kogu Saksamaa. Isegi muidu nii tagasihoidlikud hansalinlased suutsid uhkust oma linna, selle atmosfääri ja merelise sarmi üle suurivaevu varjata. Elbe, Alster, Hafencity, Speicherstadt, Fischmarkt või Reeperbahn – siin on iga päev midagi suurt ja suurejoonelist avastada.

Maailmakuulus linn ja rahvusvahelise linnaturismi igihaljas sihtkoht: just seda on Heidelberg, ja see omakorda tähendab unelmate romantikat Vana silla ja vägeva lossi vahel. Ülikool ja tudengielu, kultuuriüritused ja muud sündmused, hõrk ja mehine söögikultuur ning võrratu asukoht Neckari jõe ja Odenwaldi metsa vahel: kõik see tingib selle linna populaarsuse, milles oli juba Goethe jaoks „midagi ideaalset“.

Kui täpne olla, siis ei asu Düsseldorf, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn mitte Reini ääres, nagu kõik arvavad, vaid väikese Düsseli jõekese ääres. Ja kui te lähete algupärasesse südalinna, mis asub Lambertuse basiilika ja Lossitorni vahel, leiate sealt ka Düsseli, mis on justkui Liefergasse ja Kindluseväljaku vahele pressitud. Toona ei osanud keegi arvata, et siia võib kerkida rahvusvahelise tähtsusega majandus-, moe- ja kultuurimetropol – aga just see asubki praegu Reini ääres.

Reini ja Moseli liitumiskohal, maailmakuulsas „Saksamaa nurgas“, asub üks Saksamaa kaunimaid ja vanemaid linnu: Koblenz. Neli keskmäestikku ja avarad metsa- niidu- ja jõemaastikud moodustavad ainulaadse tausta Koblenzi linnale. Linna enam kui 2000-aastasest ajaloost kõnelevad kirikud, lossid, kunagised aadlimõisad ja linnakodanike uhked elumajad.

Võrdsel määral traditsioonilisel ja moodsal Braunschweigi linnal on mõjuvaid tõendeid oma rikka ajaloo ja kaunite kvartalite kohta, mis on sajandite jooksul säilitanud erilise võlu. Aga oma võlu on ka tänapäevasel arhitektuuril, kihaval kunsti- ja kultuurielul ning suurejoonelistel pargi- ja loodusmaastikel.

Mitme näoga linn – rikkalike traditsioonide ja ajalooga, kuid ühtlasi kaasaegse miljööga, elav ja elurõõmus linn: Ingolstadt, endine Baieri hertsogi residents, Doonau-äärne ülikooli- ja kindluslinn vaimustab oma võluva kombinatsiooniga hiliskeskaegsest sarmist ja kirevast atmosfäärist.

Schwarzwaldi, Vogeeside ja Pfalzi mägede vahel Reini orus asuv Karlsruhe on ühtaegu Saksamaa tehnika- ja teaduskeskus ning koht, kus valmistatakse parimaid roogasid. Lisaks saabus just Karlsruhesse esimene Saksamaa pinnal asuvasse arvutisse saadetud e-kiri. Selle saatis üks USA Wisconsini ülikooli töötaja 3. augustil 1984 Karlsruhes töötanud informaatikule Michael Rotertile.

Keset mandrit asuva maailmalinnana, enneolematult loomingulise ja pulbitseva magnetina miljonitele külastajatele, ühe avatud, rahvusvahelise ja külalislahke riigi metropolina esindab Berliin tänapäeval uut Saksamaad nii, nagu maailm veel näinud pole. Rõõmsa ja muretuna, vahel pisut häbematu, salliva ja kergemeelsena. „Kogu Berliin on üks pilv“: see vana ütlus vastab jälle tõele, tänapäeval veel enamgi kui iial varem.

Potsdam, Brandenburgi liidumaa pealinn, on tuntud ellkõige tänu kunagisele Preisi valitsejate residentsilinna staatusele, kus on rohkesti ainulaadseid losse ja parke. Preisimaa hiilgus ja sära, Preisi kuningate Friedrich I ja Friedrich II Suure pärand, tuntud teadus- ja kunstilinn: Potsdamis jätkub kultuuri ja ajalugu lausa hingematvas koguses.

Würzburg, kauneim kombinatsioon ajaloost, kultuurist ja veinist. See Frankoonia residentsi- ja ülikoolilinn paikneb maalilisel moel Maini jõe mõlemal kaldal, seda iseloomustab elav atmosfäär ja armastusväärne sarm, seda tuntakse kui frangi veinikasvatuse keskust ning see kuulub oma arvukate vaatamisväärsustega Saksamaa kauneimate ja külalislahkeimate, ühesõnaga võluvaimate linnade hulka.

Tööstuslinnana on Leverkusen tänu rahvusvahelisele kontsernile Bayer AG rahvusvahelise tuntuse saavutanud. Aga ometi on Leverkusen midagi märksa enamat: puhkajate seas kõrgelt hinnatud linn, mis paikneb mägismaa kaunitel nõlvadel; kus vilgas linnaelu käib sageli vaid mõne kilomeetri kaugusel rahulikust külaelust, ent vahel lasa selle vahetus naabruses.

Kassel. Linn, mis oma traditsiooniderikkaima ja olulisima maailmanäitusega „Documenta“ on kujunenud kaasaegse tõeliseks kunsti keskuseks. Kuid „Documenta“ pole kaugeltki ainus põhjus, mis kunstihuvilisi üle Euroopa Kasselisse meelitab. Wilhelmshöhe lossis asub üks suurimaid ja tähtsamaid Rembrandti kogusid ja kuulus Kasseli Apollo. Ja linna kohal troonib Kasseli tunnusmärk, mis paistab juba kaugele ära: Herakles.

Mönchengladbach: armastus- ja elamisväärne linn, mille iseloomu kujundab võluv kombinatsioon urbanistlikust miljööst ja maisest sarmist – mitte ilmaasjata ei nimetata seda Reini alamjooksul asuvat linna oma parkide ja metsadega ka „suurlinnaks roheluses“. Aga Mönchengladbach tähendab ka kunsti ja kultuuri – siin on olulisi ehitusmälestisi, maailmakuulus muuseum ja vilgas teatri- ning kabaree-elu.

Mannheim paneb liikuma: Reini ja Neckari äärsest ülikoolilinnast pärinevad mitmed olulised leiutised. Näiteks ehitas Karl Drais 1817. aastal esimese jalgratta, 1886 sõitis siinseil tänavail esimene Carl Benzi auto, 1921 järgnes sellele legendaarne traktor Lanz Bulldog ning 1929 konstrueeris Julius Hatry siin maailma esimese reaktiivlennuki. On päris ilmne, et leidlikud inimesed tunnevad end siin eriti hästi.

Schwerin, mis on veidi vähem kui 100 000 elanikuga Saksamaa väikseim liidumaapealinn, paikneb kaunilt maalilises ümbruses, mitme järve keskel, mille pinnal peegelduvad üle põhjataeva liikuvad pilved. Linna tunnusmärgid: Schwerini loss , õhuline, kerge, valge ja sõbralik – just nagu linn ise.

Saarbrücken: sümpaatne linn, kus on vilgas kultuurielu, barokne arhitektuur, prantslaslik maitse ja saarimaalik eluviis; liidumaa pealinn ja ülikoolilinn, majanduskeskus ja messilinn. See Saarimaa metropol on kolmest maakonnast ja poolest miljonist inimesest koosneva piirkonna keskus ning samal ajal vabameelne ja rõõmus linn, kus on mõnus lõõgastuda.

Köln, pika ajalooga toomlinn Reini ääres, naudib kunsti ja kultuuri, karnevali ja õlut. Ja muidugi rõõmustab ta selle üle, kui teid jälle näeb. Sest Köln on õigupoolest pigem südameasi, nagu mõni tunne või eluviis. Ja siin keerleb kõik maailmakuulsa toomikiriku ümber, mis on selle Reini-äärse linna tunnusmärk ja süda, mis seisab keset linna justkui hiiglaslik vahimees.