Saksamaa piiri ületades on teil vaja kehtivat reisidokumenti, mis peab olema kehtiv veel vähemalt neli kuud. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel piisab kehtivast isikutunnistusest.

Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel pole viisat vaja. Kõigi teiste riikide kodanikud on põhimõtteliselt viisakohuslased. Erandiks on mõned riigid, millele Euroopa Liit on kehtestanud viisavabaduse. Nende riikide kodanikel pole viisat vaja, kui nad ei jää Saksamaale kauemaks kui 3 kuuks.

Euroopa Liidu riikidest sissetoodavad kaubad on tollimaksuvabad, kui saabuja kannab neid kaasas ja kasutab vaid isiklikuks otstarbeks.

Kaubad, mis tuuakse Saksamaale väljaspoolt Euroopa Liitu, on tollimaksuvabad, kui nende väärtus jääb alla 175 euro. Siinjuures kehtivad piirangud teatud kaupadele, nagu tubakas, alkohol ja parfümeeria.

Saksamaal valitseb üldiselt soe ja niiske parasvöötmeline kliima ning valdavalt puhuvad läänekaaretuuled. Suuri temperatuurimuutusi esineb harva. Sademeid esineb aastaringselt. Talv on reeglina leebe (2 kuni –6 kraadi) ja suvi mitte liiga soe (18 kuni 20 kraadi).

Umbes kaks kolmandikku Saksamaa elanikkonnast on kristlased. Protestante ja katoliiklasi on enam-vähem ühepalju, kusjuures Saksamaa põhjaosas elab rohkem protestante, lõunas aga katoliiklasi. Lisaks elab Saksamaal umbes neli miljonit moslemit ja sada tuhat juuti.

Vaktsineerimisi Saksamaale saabujailt ei nõuta.

Siiski on siin eriti kevadest sügiseni oht nakatuda borrelioosi ja entsefaliiti, mis mõlemad levivad puugihammustuste kaudu. Puugid elutsevad valdavalt madalas taimestikus. Parim kaitse nende vastu on riietus, mis katab võimalikult suurt osa nahapinnast. Hammustuse korral on soovitatav igaks juhuks arsti poole pöörduda.

Riskipiirkonnad on ennekõike Baden-Württemberg ja Baier ning teatud maapiirkonnad Hessenis, Rheinland-Pfalzis ja Tüüringis. Puukentsefaliidi vastast vaktsiini soovitatakse siin kõigile, kes viibivad palju looduses.

Saksamaal räägitakse valdavalt saksa keelt. Seejuures tasub tähele panna, et siin kõneldakse paljusid eri dialekte ja murdeid, mis annavad aimu selle kohta, mis piirkonnast rääkija on pärit. Ülemsaksa keelt räägitakse aga kõikjal üle riigi.

Lisaks räägib enamus rahvastikust inglise keelt, nii et keelebarjäärid ei kujuta endast välisturistidele probleemi.