Heidelberg

Unistamise ja olesklemise linn. Heidelberg

Maailmakuulus linn ja rahvusvahelise linnaturismi igihaljas sihtkoht: just seda on Heidelberg, ja see omakorda tähendab unelmate romantikat Vana silla ja vägeva lossi vahel. Ülikool ja tudengielu, kultuuriüritused ja muud sündmused, hõrk ja mehine söögikultuur ning võrratu asukoht Neckari jõe ja Odenwaldi metsa vahel: kõik see tingib selle linna populaarsuse, milles oli juba Goethe jaoks „midagi ideaalset“.

Miljonite magnet
Ligi kolm miljonit ühepäevaturisti, kes siin igal aastal käivad, asetavad Heidelbergi Saksamaa, Euroopa ja küllap ka kogu maailma turismistatistika tippu. Sellest on pisut kahjugi, sest ühest päevast selle linna jaoks ei piisa. Kes endale veidi rohkem aega võtab, avastab enda jaoks paljud siinsed vaatamisväärsused, mis turistide hordide eest varjule jäävad, ning kogeb seda erilist elutunnetust, mis eristab Heidelbergi paljudest teistest ülikoolilinnadest.

700 aastat ajalugu ja joomises vilunud õukonnakääbus
Enesestmõistetavalt tahab igaüks, kes Heidelbergi tuleb, näha 70 meetri kõrgusel Neckari kohal, Königstuhli mäe nõlval troonivat lossi. Ja õigupoolest ongi loss ja selle kõrvalhooned vägevaimad vaatamisväärsused, mida Saksamaa-reisil üldse imetleda saab. Lossiga võib tutvuda ka omal käel, aga giidist on siin igal juhul kasu. Kas või selleks, et mõista selle lossi ajalugu, mis on 700 aasta jooksul mõndagi näinud. Selleks, et aegade vaheldumisi üle elada, on lossihärrad tõenäoliselt mõnelgi korral vürstlikku veinikeldrisse varjunud. Siin lebab maailma suurim vaat: see on valmistatud 130 tammetüvest, üle kaheksa meetri pikk ja seitse meetrit lai ning mahutab 221 726 liitrit veini. Kuurvürst Karl Theodor pani vaati valvama itaallasest õukonnakääbuse Perkeo, kes sai selle nime väidetavalt oma joomalembuse tõttu: iga kord, kui talt küsiti, kas ta tahaks klaasikest veini, vastas ta: „Perché no?“ – miks mitte?

Heidelbergi vanalinn: paigad, millesse võib armuda
Lossist pääseb mööda Burgwegi teed vanalinna. Selle keskel on turuplats, millel seisab üks paljudest Heidelbergi kaunitest purskkaevudest, suursugused elumajad, palju kohvikud ja veel rohkem väikseid poekesi. Ja loomulikult kuulus Püha Vaimu kirik. Siit vaid paari sammu kaugusele jääb Viljaturg, paljude silmis Heidelbergi kauneim väljak. 1718. aastast pärit Madonna, inglite kätele toetuv purskkaevuskulptuur, pidi pärast vastureformatsiooni tõrksaid protestante tagasi õige usu juurde suunama. Tänapäeval rõõmustab rahvast see graatsiline kuju ja postkaardilik vaade „Viljaturumadonna koos lossiga“.

Tudengielu: loengusaalist kõrtsi
Ka järgmist, Karli väljakut kaunistab purskkaev, mis näitlikustab mängleva kergusega kuulsa humanisti Sebastian Münsteri kosmograafiat. Ja seegi on midagi Heidelbergile tüüpilist, sest kuurvürstide kõrval on linna vaimu- ja kultuurielu sajandite vältel kujundanud ennekõike õpetlased. Just siinne Saksamaa vanim ülikool on siia meelitanud kuulsusi, nii tudengeid kui ka professoreid, sealhulgas sellised vaimuhiiud nagu Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Robert Bunsen, Max Weber ja Karl Jaspers. Tänapäeval on ülikooli hingekirjas umbes 28 000 tudengit, kes lisaks hoolsale õppetööle täidavad ka linna paljusid kõrtse ja kohvikuid. Eks ole ju Heidelbergis tavaks, nagu igaüks võib endale kaunites vanades tudengikõrtsides nagu Sepp'l ja Zum Roten Ochsen klaasikese veini taga istudes elavalt ette kujutada.

Highlights
Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud