Hannover

Armastus teisest silmapilgust: Hannover

On linnu, millest räägitakse. Isegi kui seal kunagi käidudki pole. Hannoveriga on asi pisut teisiti: see linn võetakse kõneaineks siis, kui sinna kohale minnakse. Aga siis seda enam, sest Hannoveris on ootab avastamist uskumatult palju asju, mida esimese hooga ei oska linna taastatud fassaadi tagant oodatagi. Seepärast tullaksegi Hannoveri sageli teist ja kolmandatki korda – sest see tasub end ikka ja jälle ära.

Kus üksteisega kohtutakse. Ja kus käiakse.
Linnas on kaks kohta, kuhu kohtumisi kokku lepitakse: Ernst Augusti väljakul asuva monumendi juures vaksali ees või linna keskväljakul Kröpckel. Ebaharilikult suur tundub südalinn, mis on sajandite jooksul laienenud algsest vanalinnast 19. sajandil ehitatud peavaksalini. Praegu pole vanalinn enam see, mis ta kunagi oli, selle säilmeid on jäänud vaid mõnele tänavale. Ometi tasub seda külastada, mitte ainult seepärast, et siin leidub ikka veel käänulisi tänavaid, igivanu kõrtse ja peeni poekesi, vaid keskaegse vana raekoja tõttu.

Seda ehitati peaaegu sada aastat, see elas üle mitmed juurde- ja ümberehitused, ükskord taheti seda koguni maha lõhkuda, kuid umbes aastal 1850 restaureeriti see siis tervenisti 15. sajandi stiilis – sestpeale on see esimese kategooria vaatamisväärsus. Praktiline vihje: otse raekoja vastas on turuhoone, Hannoveri kõht. Traditsioonidega asukohas ja oma tugeva atmosfääriga. Toonase ja tänase vahel: raekoda, loss ja Nanad. Kesklinnas asuva kauni Maschparki vahel seisab uus raekoda. Tänu oma suurusele ja toredusele tundub, nagu oleks see ehitatud siis, kui Hannover veel kuningriik oli, tegelikult aga pühitseti see sisse alles aastal 1913. Imposantsest kuppelsaalist tasub minna edasi idatiiba, uude kodanikesaali, kus on ikka mõni huvitav näitus üleval ja kus leiavad aset väiksemad üritused. Pilguheitu on väärt ka „Hodleri saal“, istungitesaal, kus asub Šveitsi kunstniku Ferdinand Hodleri monumentaalne seinamaaling „Üksmeel“, mis kujutab Hannoveri üleminekut reformatsioonile. Publikumagnetina mõjub ka nn Linaloss, Alam-Saksimaa riigipäeva kogunemispaik ja kunagine kuningaresidents. Siit saab alguse ka skulptuuride rada, mille tuntuimad teosed on Niki de Saint Phalle'i 1974. aastal loodud Nanad – tollal teravate vaidluste objektid, tänapäeval aga tuliselt armastatud kujud.

Lava on vaba: Hannover mängib laia joonega
Kunst pole aga sugugi ainult avalikus ruumis rikkalikult esindatud: Riigiteater, Ooperimaja ja Suures aias asuv Aiateater kui põnevate suvelavastuste mängupaik, Uus teater, Hannoveri bulvariteater, Theater am Aegi, kõikvõimalike külalistruppide esinemispaigad ja tugev sõltumatud teatrid – Theaterwerkstatt im Pavillon, Theater an der Glocksee, Commedia Futura, Hinterbühne, Theater Fenster zur Stadt ja Mittwochstheater – pakuvad Hannoveris tipptasemel teatrielamusi. Vaadata maksab ka tantsu- ja balletietendusi – tantsufestivali Tanztheater International, rahvusvahelise koreograafide konkursi ja tangofestivali näol korraldatakse siin igal aastal lausa kolme kõrgetasemelist tantsuüritust. Ja veel: estraad, kabaree, kõik džässistiilid – Hannoveri peetakse Saksamaa džässipealinnaks – ja loomulikult rokk- ja popmuusika – mainigem siin kas või ainult Scorpionsi ja Lenat. Peale selle: kümned muuseumid oma kaalukate kollektsioonidega, galeriid, kunstiühingud... ja nii edasi ja edasi. Aga nagu juba öeldud: Hannoveris on tõesti uskumatult palju avastamist.

Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud