Mainz

Roomlased, narrid ja piiskop: Mainz

Mainz, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn, ülikoolilinn, roomlaste linn ja meedialinn esindab kuulsat kolmkõla, mis koosneb romaani stiilis toomkirikust, Gutenbergi mustast maagiast ja Reini karnevalist. Ja suurt, ligemale 2000 aasta taha ulatuvat kultuuripärandit, mida mainzlased tutvustavad uhkuse ja kannatlikkusega. See, et linna paljude kultuuriväärtuste hulka kuulub ka tipptasemel veinikultuur, teeb Mainzi veel kaks korda sümpaatsemaks.

Kus koguni pihitoolis väikseid patte korda saadetakse

Baroksete ülikupaleede kunstipäraselt restaureeritud fassaadid ja kaunid kirikud on ajaloost läbi imbunud. Keskaegset ja varauusaegset Mainzi meenutab vanalinn, mis ulatub üle linna kõrguva toomkiriku varjus kuni lõunavaksalini. Siinseil kitsastel ja käänulistel tänavatel, mil nimeks Nasengässchen või Heringsbrunnengasse, paljudes poekestes ja kohvikutes imekauni kirsiaia, romantiliste sõrestikmajade ja Maria purskkaevude ümber keeb elu päev läbi; iganädalasi rahvarohkeid turge ei peeta mitte üksnes vanalinnas ja Liebfrauplazil, vaid peaaegu igas linnaosas. Õhtutundide saabudes mõistate, et Mainz on Saksamaa linnade seas veinikuninganna; Rheinhessen on riigi suurim viinamägede piirkond ja noor veinimeistrite põlvkond näitab pühendumuse, oskuste ja enesekindlusega, et nad suudavad valmistada ka kõige erilisemat kraami. Nende toodangut tarbivad mainzlased kõige meelsamini õdusates veinitubades ja kõrtsides, mis kannavad nii vagasid nimesid nagu Annetustepaun ja Pihitool. Vahest on see vihjeks sellele, et mainzlaste silmis on ka piiskop lihtsalt üks hea inimene. Selle kasuks räägib ka ööelu: linnas on tuhandeid tudengeid ja kogu aeg käib kuskil pidu.

Reini panoraam ja optimistlik vürst

Vastupidiselt elust kihavale vanalinnale paistab linna panoraam Reini poolt vaadates suursugune, rahulik, peaaegu et rangevõitugi. Siin tõusevad esile kaks epohhi: modrnism raekoja ja Rheingoldhalles asuva konverentsikeskuse kujul ning barokk ja renessanss Uue arsenali, Saksa ordu maja ja kuurvürstilossi näol, kus asuvad muide samuti konverentsikeskuse ruumid. Mõne kunstiajaloolase hinnangul on see oma tavatult rikkaliku ja diferentseeritud liigendusega isegi Heidelbergi lossist etem – seepeale ei peaks nood Heidelbergi härrad muidugi enam pilkugi siiapoole heitma. Lossi kontseptsioon oli üldse optimistlik: selle nurgakivi pandi paika aastal 1627, keset Kolmekümneaastase sõja keeriseid. Paraku kulus ehituse lõpuleviimiseks veel 125 aastat.

Ajaloo suurus: Mainzi muuseumid

Mainz on ühtlasi ainulaadne muuseumimaastik. Gutenbergi muuseumi kõrval tõuseb siin esile ennekõike kuurvürstilossis asuv Rooma-Saksa keskmuuseum. Lisaks eel- ja esiajast, Rooma ajast ja varasest keskajast pärit mälestiste kogudele on siin rahvusvahelise tähtsusega ulatuslikud restaureerimistöökojad – siin kohendati ka Tirooli liustikust leitud Ötzi-nimelist muumiat. Veel laiema haardega, kiviajast tänapäevani, on Mainzi liidumaamuuseum, mille asutamisele pani 1803. aastal aluse Napoleon oma kingitud 36 maaliga. Piiskoplik toomkiriku- ja diötseesimuuseum toomkirikus jagab infot piiskopikiriku ja piiskopkonna ajaloo kohta, ülidse ülevaate annab Linnaajaloo muuseum ning siinne loodusmuuseum on suurim kogu Rheinland-Pfalzi liidumaal. Kõik need teemad on väga tõsised, aga õnneks on olemas ka Mainzi karnevalimuuseum, mis on pühendatud linna narruseloole. Ja seegi kuulub Mainzi juurde sama lahutamatult nagu roomlased, Gutenberg, toomkirik ja vein.

Highlights
Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud