Ulm

Taeva poole pürgiv ja veel kaks korda parem: Ulm

Alates 1810. aastast on olemas lausa kaks Ulmi: Ulm ja Neu-Ulm. Siis sõlmiti leping, mis määras Ulmi Württembergi liidumaa kuuluvusse, Doonau paremale kaldale jäävad linnaosad jäid aga Baieri koosseisu. Turisti jaoks annab see kahekordse põhjuse Ulmi külastada, sest ühele poole jääb elust kihav suurlinn Ulmi katedraali ja ajaloolise südalinnaga, teisele poole aga sõbralik väikelinn võimsa veetorni, vana kindluse ja algupäraste õlletubadega.

Jumala sõrm ja taevakell

Loomulikult – Ulmi katedraal, maailma kõrgeima kirikutorni tõttu „Jumala sõrmeks“ hüütud hoone, on kaksiklinna tähelepanuväärseim ehitis. Ja katedraali väljak, mis loob suurepärase sideme ajaloo ja tulevikku suunatud arhitektuuri vahel, on uskumatult põnev linnaväljak. Aga kahtlemata on Ulm midagi enamat kui lihtsalt katedraal ja väljak. See selgub juba siis, kui jõuate siit vaid mõne sammu kaugusele jääva imeilusa raekojani: selle vanim osa ehitati 1370. aastal kaubamajana, 1419. aastal mainitakse seda esimest korda kui raekoda ja 1520 kinnitati selle külge rikkalike kaunistustega astronoomiline kell.

Pioneerid: Einstein ja Ulmi rätsep

Raekoja trepikojas võib imetleda Albrecht Ludwig Berblingeri, legendaarse „Ulmi rätsepa“ lennumasina koopiat. Kahjuks ei krooninud tema 200 aasta taguseid lennukatsetusi edu: otsustaval päeval ei puhunud soodsat tuult ja „lend“ lõppes Doonau voogudes. Siiski hinnatakse teda tänapäevani kui vaprat meest, ning seda, et ulmlased vähemalt vaimusilmas ikka uute dimensioonide poole on püüelnud, meenutab ka tõsiasi, et Albert Einstein sündis Ulmis.

Siit edasi liikudes möödute peaaegu 500 aastat tegutsenud tähtsa kaubandusettevõttest Weinhofist, igivanast kivimajast, umbes 1220. aastal ehitatud romaani stiilis Nikolause kabelist , ja jõuate nn „vandemajani“ 17. sajandist. Ulmi iga-aastasel pidupäeval, nn „vandeesmaspäeval“ uuendab ülemlinnapea vandemaja rõdul vannet pidada kinni linna põhiseadusest, nagu näeb ette 1397. aastal kirjutatud Suur Vandekiri. Põnev on ka jalutuskäik läbi Ulmi muuseumi. Muuseumi arheoloogiakogusse kuulub maailma vanim inimese/loomaskulptuur, umbes 30 000-aastane „Lõvi-inimene“ ja muu hulgas ka kollektsioon 1945. aasta järgse Euroopa ja Ameerika kunsti olulistest teostest.

Paksud lihunikud ja soostuvad alad

Linnapildis torkavad silma ka kaks torni vanast linnamüürist: Hanetorn ja 1345. aastal ehitatud Lihunikutorn, mida tuntakse paremini Ulmi kaldus torni nime all. Ka selle taga on tüüpiline Ulmi anekdoot: selle järgi sai torn oma nime lihunikelt, kes oma vorstide sisse saepuru toppisid. Kui linlased selle ära tabasid, pandi pahategijad torni luku taha. Kui kõhukad lihunikud vihast linnapead nähes suure hirmuga torni ühte nurka koondusid, vajuski torn viltu... Tegelikult on torn kaldu aga seepärast, et selle vundament on rajatud kunagisele soomaastikule.

Sohu vajumisest tuleb aga hoiduda Ulmi ja Neu-Ulmi paljudes õlleaedades, millest osa veel ise õlut pruulib. Võimalusi selleks jätkub, kas või näiteks Friedrichsaus. 1811. aastal rajatud park Doonau ääres on Ulmi ja Neu-Ulmi suurim haljasala. Lõõgastumist pakuvad ka Neu-Ulmis asuv Glacis-Park koos endise kindlusemüüri varemetega, ülikooli botaanikaaed ja veel mõned väikesed kenad rohealad. Seda, et Ulmi ja Neu-Ulmi külastamine alati lõõgastavalt mõjub, võib tajuda selle imekauni linna igas nurgas.

Highlights
Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud