Vabaduse majakas ja maailmakaubanduse keskus
Lübeck: läbi sajandite kõlas selle linna nimi vabaduse, õigluse ja jõukuse sümbolina. Lüübeki õigus, omal ajal edumeelne maa- ja mereõigusnormide kogumik, pani aluse üle saja linna rajamisele Läänemere kallastel – tänu sellele eeldusele tõusis Hansa Liit oma ajastu võimsaimaks kaubandusliiduks. Liidu vaieldamatu keskus oli Lübeck, üks varajase maailmakaubanduse säravamaid metropole. Veega ümbritsetud vanalinn oma viie peakiriku seitsme torniga on üle tuhande aasta vana ja kuulub UNESCO Maailmapärandi objektina muinsuskaitse alla. Selleks on ka alust: rikkalik kogum gooti, renessansi, baroki- ja klassitsismiajastu ehitusmälestisi, tänavaid, kirikuid ja kloostreid, elumaju ja kaitserajatisi moodustab kokku ainulaadse tervikpildi. Tähtsaimate ehitiste hulka kuuluvad raekoda ümbritsev ansambel, kindluseklooster, Koberg – terviklikult säilinud kvartal 13. sajandi lõpust – koos Jaakobi kiriku, Püha Vaimu haigla ja Glockengiesserstrasse ning Aegidienstrasse vaheliste hoonetega, patriitside elamukvartal Peetruse kiriku ja toomkiriku vahel, Holsteni värav ja Trave vasakul kaldal asuv soolaladu.
Linna teine nägu ja kolm Nobeli preemia laureaati
Jalutuskäik läbi keskaegse Lübecki on ainulaadne elamus – seda enam, et linnal on pakkuda ka rohkesti tänapäevast: kui päev õhtusse jõuab, ärkavad ellu loendamatud kõrtsid, restoranid, baarid, klubid ja diskoteegid: Lübeck muutub siis pööraseks ööelukeskuseks, kus mõnigi kaine ja tagasihoidlik hansalinlane on avastanud oma isiksuse teise külje. Võib-olla tegid seda ka Günter Grass, Thomas Mann ja Willy Brandt – kolm Nobeli preemia laureaati, kelle nimi on Lübeckiga seotud. Kirjanduse ja kujutava kunsti foorumis, mida hüütakse lühidalt Günter Grassi majaks, saab tutvuda kuulsa kirjaniku kunstiloomingu ja tihedate sidemetega tema kirjandus- ja kunstiloome vahel. Ajutiste näituste raames tutvustatakse lisaks Grassi kunsti-, kirjandus- ja muusikaloomele tema teisigi andeid. Maja juurde kuulub aed Grassi skulptuuridega, arhiiv, raamatupood ja kauplus.
Lübecki kauneim tütar ja magus hõrgutis
Travemünde: ilma oma „tütrekeseta“ poleks hansalinnade kuninganna iialgi oma krooni pärinud. See jõukas hansalinn sõltus vabast juurdepääsust merele ning juba aastal 1329 ostis ta endale 1 060 penni eest väikese kaluriküla. See oli hea kaup, nagu näitab väljasõit kenasse sadamalinnakesse. Muide, alati on hea kaup ka Lübecki martsipan. Mandlid kui martsipani põhilised koostisosad jõudsid Lübeckisse juba 13. sajandil ja tollal soovitati martsipani kui haruldast maiust süüa tervendaval eesmärgil. Seepärast kuulus selle valmistamine 16. sajandil üksnes apteekrite pädevusse. Peagi aga avastas selle väärtuse ka aadelkond – ning martsipan kolis magustoiduna vürstide lõunalaudadele. Lihtrahvale oli see maius enamasti siiski ligipääsmatu, kuid nüüd on asjad õnneks teisiti.