Mannheim

Kultuurilinn ja loominguline kõrgpilotaaž: Mannheim

Mannheim paneb liikuma: Reini ja Neckari äärsest ülikoolilinnast pärinevad mitmed olulised leiutised. Näiteks ehitas Karl Drais 1817. aastal esimese jalgratta, 1886 sõitis siinseil tänavail esimene Carl Benzi auto, 1921 järgnes sellele legendaarne traktor Lanz Bulldog ning 1929 konstrueeris Julius Hatry siin maailma esimese reaktiivlennuki. On päris ilmne, et leidlikud inimesed tunnevad end siin eriti hästi.

Elu ruudus: Mannheimi kesklinn

Ehk on just linna selge struktuur see, mis mõtlemist lihtsustab: Mannheim on ruudukujuline linn, kuhu planeeritija rajati 17. sajandil range ruudustiku kujuline tänavatevõrk Neckari jõest lossini välja. Mannheimlane, kes ütleb teisele „C5“ või „E7“, ei mängi mitte laevade pommitamist, vaid ütleb, kus ta elab või kuhu läheb. Ja võimalusi on siin palju: Mannheimil on pakkuda lai palett vaatamisväärsusi, hõrgutavaid roogi, loodust ja kultuuri, traditsioonilist ja kaasaegset, üritusi ja pidusid, pulbitsevat elu ja vaikset olemist – ühesõnaga: mõnu ruudus. Rahvusteater oma ooperi-, sõna- ja balletilavastustega, kontserdid klassikast popini, loengud või kõikvõimalikud muud kultuuriüritused sõltumatutest teatrites ning tavalistes ja tavatutes kohtades – Mannheimis tasub kõik end ära. Vaatamisväärsused, nagu Euroopa suuruselt teine barokkloss ja veetorn keset Euroopa üht kauneimat juugendstiilis kvartalit ootavad, et neid avastama tuldaks. Ja ka poodlejate süda lööb siin kiiremini – Rein-Neckari piirkonna sisseostumekas leidub kõike, mida hing ihkab.

Tipptasemel: muuseumimaastik

Omaette sensatsioon on Mannheimi muuseumimaastik, mida ehivad kolm suurt maja: Reissi-Engelhorni muuseumid, Technoseum ja Kunstihoone. Reissi-Engelhorni muuseumid hõlmab koguni nelja näitusesaali, mis tutvustavad arheoloogiat, maailmakultuuri, kunsti- ja kultuuriajalugu, fotograafiat, teatri- ja muusikaajalugu ning antiiki. Reissi-Engelhorni muuseumid võtavad enda alla ühtekokku 11 300 ruutmeetrit näitusepinda ja umbes 1,2 miljonit eksponaati. Technoseum tutvustab tehnika- ja sotsiaalajaloo vahelist sidet ja kujutab paljude interaktiivsete eksponaatide kaudu industrialiseerimise protsessi umbes aastast 1750 tänapäevani. Mannheimi kunstihoone maalikogud hõlmavad Saksa ja Prantsuse impressionismi, uusasjalikkust, ekspressionismi ja ka Saksa ning Prantsuse kunstnike abstratsionistlikku loomingut. Lisaks skulptorite meistriteostele 19. sajandist kuulub Kunstihoonele ka ulatuslik skulptuurikogu 20. sajandil. Selle keskmes on Henry Moore, Marino Marini ja Max Ernst, aga ka Auguste Rodini, Alberto Giacometti ja Richard Longi teosed. Omaette väljapanek tutvustab suurt ekspressionistlikku kujurit Wilhelm Lehmbrucki; vahelduvad ekspositsioonid on pühendatud tänapäeva kunstnikele.

Loomingulise atmosfääriga kultuurilinn

Kultuur Mannheimis: kirev, mitmekesine, põnev, eksperimentaalne ja mitte iial igav. Kultuurilinna kuvandile lisavad olulise panuse nii riiklikud organisatsioonid kui ka eraettevõtted: Vana Tuletõrjejaam, kultuurikeskus Kapitoolium, Roosiaed ja SAP-i areen. Tervikpildile annavad viimase lihvi festivalid ja eraettevõtete ja -organisatsioonide korraldatavad kultuuriüritused. Ja sellised asutused, nagu Muusika- ja Näitekunstikõrgkool, Baden-Württembergi Pop-akadeemia, Tehnika- ja Disainikõrgkool ja Vaba Kunstiakadeemia aitavad omalt poolt kaasa sellele, et Mannheimi atmosfäär oleks loomingulisem kui kusagil mujal.

Highlights
Highlights

Discover Destination Germany with our interactive map

Lisage siia oma lemmikud. Kinnitage, liigitage, jagage ja printige oma valik ning plaanige nii terve oma Saksamaa-reis.

0 Lemmikud on välja valitud